Õppetegevuse kava

 

ÕPPETEGEVUSE KAVA

Kadri Viks

Haljala Lasteaed Pesapuu

Sipsiku rühm 5-6 aastased.

TEEMA: Terast leivani.

EESMÄRGID:

Mänguoskus: Laps tunneb mängust rõõmu ning on suuteline mängule keskenduma.

Tunnetus- ja õpioskused: Laps suhtub õppimisse positiivselt – tahab õppida, uurida, esitada küsimusi, avastada ja katsetada.

Sotsiaalsed ja enesekohased oskused: Lapsel oskab teistega arvestada, teha koostööd ja kasutab erinevaid vahendeid heaperemehelikult.

Keel ja kõne: Laps  jutustab pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel, annab edasi põhisisu ja olulised detailid, vahendab ka oma tundeid.

Matemaatika: Laps oskab orienteeruda lasteaia õuealal leides õige koodi kaardi taga oleva numbri järgi.

Suhtlemine digitehnoloogia abil: Laps suhtleb rühmakaaslaste ja juhendajaga, kasutades digiseadmeid eakohaselt ning järgides seejuures kokkulepitud reegleid.

Koostöö digikeskkonnas: Laps teeb digiseadet kasutades või seda rühmakaaslastega jagades koostööd.

Programmeerimine: Laps täidab samm- sammulist tegevusjuhist.

Digiseadmete kaitse: Laps kasutab digiseadet heaperemehelikult.

Laps küsib abi, kui ekraanile ilmuvad teated jäävad arusaamatuks.

TEGEVUSE KÄIK

I SISSEJUHATUS

Antud tegevus toimus leiva nädalal. Õpetajaga koos lapsed vaatlesid erinevaid teravilju. Häälisime nende nimetusi ja lapsed jutustasid, mida mingist viljast teha saab. Arutlesime piltide abil mida peab kõigepealt tegema, et vilja saaks külvata, kuidas külvata, lõigata, koristada, kuhu viia, jahu saada jne. Seejärel kordasime sama asja arutledes, kuidas tehti kõiki neid tegevusi vanasti ning abiks olid jällegi pildid. Lapsed tundsid antud teema vastu suurt huvi ning alati küsiti, kui midagi jäi selgusetuks või taheti täpsustavaid selgitusi pildi juurde. Õpetaja koostas eelnevalt QR- koodid, mille all olid peidus pildid vana aja põllu künnist kuni leiva saamiseni. Õpetaja jaotas nummerdatud koodid õuealale laiali.

II PÕHIOSA

Õpetaja suundus lastega õue. Enne tegevuse alustamist selgitas õpetaja lastele, mida peab tegema ja korrati üle toas piltidel nähtu. Õpetaja jaotas lapsed neljastesse gruppidesse ning alustati koodide otsimist. Koodide otsimisel tegid lapsed head koostööd, üks laps grupist hoidis tahvelarvutit ning jälgis, et sellega midagi ei juhtuks ja teised koos arutlesid ja numbreid koodidel jälgides püüdsid leida õige koodi , et saada teada mis on selle koodi all. Lapsed järgisid eelnevalt antud tegevusjuhist väga täpselt ning seda nõuti ka oma grupi kaaslastelt. Kui esimene grupp oli lõpetanud suundus otsingule järgmine, nii kaua ootasid teised lapsed õpetajaabiga rõdul, mängides mängu „Me lähme rukkist lõikama”. Grupis ühe lapse käes oli tahvelarvuti koodi lugemise rakendusega, teised otsisid nummerdatud koode ning aitasid koodi seada nii, et saaks seda lugeda. Laps kelle käes oli arvuti avas koodilugemise rakenduse tegevuse algul ja sulges selle tegevuse lõpus. Lastega kaasas käis ka õpetaja, et aidata ja juhendada, kui tekkis koodi lugemisel probleeme mida lapsed ise ei osanud lahendada. Vaadates ära paar avatud koodi kordasime, milline tegevus oli esimesel, teisel ja järgmistel koodidel. Lapsed jutustasid koeda mööda nähtud tegevusi piltidelt tegevuse lõpus.

III LÕPETAV OSA

Piltide põhjal kordamist tegime raja jooksul mitu korda ja lõpus rääkisime veel kord läbi kõik pildid ning ka selle, kuidas tänapäeval kõike tehakse ja mis masinad on meil tänapäeval abiks. Lõpetuseks palus õpetaja kõikidel lastel nimetada milliseid tegevusi nähti koodide all. Õpetaja küsis lastelt, kuidas oli koos väikese grupiga antud tegevust teha. Kas oli lihtsam või raskem kui üksi. Kõik lapsed ütlesid, et lihtsam kuna teised aitasid koode leida, koodi hoida kuna oli tuuline ja õige tegevuse nimetus öelda, sest kohe ei tulnud alati pildil nähtud tegevus meelde.

ANALÜÜS

Tegevus oli nii lastele, kui ka õpetajale endale uudne ja huvitav. Tore oli katsetada uut moodust õpitu kinnistamiseks. QR- koodide kasutamist õppetegevuse ilmestamiseks kavatsen ka edaspidi kasutada. Koode koostades õpib palju uusi meetodeid ning programme, millega pilte või tekste ühildada, kuidas heli koodi alla peita ja palju muud. Eesmärgid said edukalt täidetud ning pakutud lastele palju põnevust.

Mis läks hästi ja miks?

Tegevus sujus hästi kuna lapsed olid tublid kuulajad ja panid hoolega tähele mida peab tegema. Töötasid grupis ja vajadusel palusid abi. Lastele oli antud tegevus uudne ja seetõttu ka huvitav ja põnev.

Mis ebaõnnestus ja miks? Mida teeksid tulevikus teisiti?

Ebaõnnestumisi ei olnud, kui välja arvata see, et oli väga tuuline ilm koode oli lastel raske paika saada, et lugeja ära loeks. Lamineeritud pildid peegeldasid kaamerasse ja alati kohe ei lugenud koodi ning pidi koodi asendit palju sättima, et töötaks.

Teisiti teeks võib olla seda, et kui on võimalik kasutada mitut tahvelarvutit, siis panna liikuma mitu gruppi korraga. Kindlasti oskan järgmine kord jälgida piltide autoriõigusi, mida kasutasin koodides.

Õppija digipädevuse toetamise integreerimine õppeprotsessi.

Antud tegevus ei olnud keeruline ega aeganõudev. Nüüd oskan õppija digipädevusi tegevustesse paremini planeerida ja jälgida, et õppija tegevused oleksid igati toetatud.

PILDID: Eelnevalt vaatlesime pilte ja jutustasime kuidas tänapäeval jõuab leib meie lauale ning kuidas toimus see vanasti.

QR KOODID: